Talve võlumaa

Tahaks vinguda! Päriselt. Viimati oli see seitse aastat tagasi, kui ma lapsevankriga mööda linnatänavaid ringi vurasin. Nüüd siis Elsaga jälle. Vahepeal on ehk muutunud ainult niipalju, et vankrid on läinud edevamaks ja moodsamaks. (see on kõnnitee) Ilm on talviselt ilus. Lund sajab lademetes taevast alla. Lumesahad puhkavad. Kõnniteed on olematud, või noh, need on kuskil…

Unustasin tuhinas pealkirja ära ehk kuidas nädalaga pulm korraldada

1. jaanuaril uue aasta saabumisega täitus meil Davidiga kaks kuud abiellumisest. Kui nüüd küsida, et mis tunne on abielus olla, siis täiesti tavaline tunne on. Armastus on ikka samasugune, ainult siis ehk selle vahega, et sõrmus on sõrmes. Enamuse, kaasa arvatud meie endi, jaoks tuli abiellumine suure üllatusena. Me ausalt ei teadnud veel nädal enne…

Nii ta läks ehk siit me tuleme

2018. aasta oli meie jaoks kindlasti märgiline. Elsa sündis, me abiellusime ja kõige lõpuks võtsime vastu otsuse, mis tähendab, et me kolime Eestist ära. Sinna kaugele. Portugali. Või noh, vähemalt praegu paistavad asjad sedamoodi olevat, et minna tuleb. Milline võimalus see meile kõigile on. Davidile töö mõttes, poistele hariduslikult ja silmaringi laiendamise eesmärgil ning meie…

Elsa päris oma Elsa

Paramparaa! Elsa sai pooleseks, ehk me oleme temaga koos saanud naerda, nutta ja paljut muud teha juba kuus kuud. Tähtpäev jõudis pärale palaviku ja tatilaine saatel. Ja seda mitte ainult Elsal, kogu alaealiste seltskond meie perest on jälle haige. Sinna juurde muidugi kirsina tordil on minu pea olematu hääl ja uuesti haigeksjäämine.(need pildid tegi Meisi…

Alguses oli valgus/And there was light

Kui nüüd võtta üks punkt, mis sai kõige selle alguseks, siis oli selleks ilmselt septembrikuine lämbe Portugali külastus. Minu jaoks esimene, Davidi jaoks, kes seda enam teab, mitmes. Elsa kaasa ja minekule. Reis sihtkohta, Lissaboni, sujus hästi. Elsa pidas kaks järjestikkust lendu hästi vastu ja tuleb tunnistada, et ükski hirmudest, mis meil oli, tõeks ei…