Niinepruuli esimene partii

Kaheksas nädal kodukontorit on edukalt läbitud. Ja mitte ainult. Selle aja jooksul on ka mõned ideed küpsema pandud. Sealhulgas jõudis David esimese õlleteonid. Kinkisin talle jõuludeks õllepruulimise “õpiku” ja mõni aeg tagasi võttis ta selle lõpuks köögist teiste kokaraamatute seast välja ja luges hoolega läbi.

Eks ta kirjutab sellest, mis sujus hästi ja millega oli probleeme, ükskord ise lähemalt.

Esimese partii üks kastitäis. Neid pudeleid on veel.

Aga võib vist öelda, et meie pere emadepäeva suurim aktsioon oligi ilmselt õlle pudelitesse villimine, millega tegeles peamiselt David. Meie Patrickuga käisime moraalseks toeks ja passisime niisama kõrval. Kui nüüd kõik hästi läheb, siis saab järgmisel laupäeval esimesed pudelid avada ja Niinepruuli esimest partiid mekkida.

Esimene katsetus tuleb sedasorti.

Jah, Patrick tuli keldris Davidi miniatuurse pruulikoja ees seistes sellele vahvale nimeideele. Niinepruul. Kuidas tundub?

Maitselt peaks kraam tulema selline mõnus ipa. Vähemalt see praegune veel gaasivaba mekk oli küll igati mõnus. Ehk, kui kõrgemad võimud nii tahavad, siis ei lenda nädalaga ka ükski pudel, koos siis ülejäänutega “õhku” ning järgmise nädala lõpust alates saab meie juures õlut juua.

Kes oleks veel huvitatud, siis kui lennukid taas lendama hakkavad ja inimesed reisida julgevad, Davidi õlle proovimisest?

Ahjaa, David soetas kogu õlletegemiseks vajaliku kraami ühelt Lissaboni hipsterilt, kes ise ka õlut pruulib, õlut ja valmistamiseks vajalikke komplekte müüb ja ka mingit õllefestivali korraldab, kuhu ta enda sõnul ootab hea meelega ka Eesti käsitööõlle tegijaid ja väikepruulijaid.

Õlle pani David hakkama 26. aprillil.

Praegu veedame me mõnusat pühapäevast pärastlõunat ja vedeleme värskelt koristatud magamistoas. Ma ei tea, mis värk selle Elsaga on, aga kohutav kahene lööb temas eriti teravalt välja. Eriti suured “kasvuraskused” on tal just magamajäämisega. Küll aeleb ta nii- ja naapidi, küll hiilib itsitades oma voodist meie madratsile (no me ei ole ikka veel voodi ostmiseni jõudnud), siis peab ta paremaks tugitooli taha peituda või üldse toast plehku panna. Nüüd põgenes ta ka toast ära ja ega meist kumbki ei ole väga entusiastlikud talle järgnema. Ehk tuleb Elsa ikka ise magamistuppa tagasi.

Tuli tagasi, tegi pisut lollusi ja siis urises meie peale. Nagu karu urises. Tema lemmikmultikas on nimelt “Maša ja karu“ ja ma vannun, et ta muutub iga päevaga aina mašamaks. Ükspäev naersin, et oleme lapsele vale nime pannud.

Igatahes kulub teinekord tema magamapanemisele rohkem kui tund. No ja ei ole harvad need õhtud, kui mina lihtsalt enne teda magama jään.

No ja ega minagi pole vahepea muud tarka teinud kui paar kooki “küpsetanud” ja ühe leivateo metsa lasknud.

Oreo küpsistest kook ise oli hea, aga heade tootefotode tegemisest olen ma veel kaugel.
Koogi võtsime endaga külla kaasa, seetõttu ei hakanud seda ka kodus lõikama, et ilupilte teha.

Siin on muidugi nende toorjuustu ja vahukoort sisdavate kookidega see häda, et kõik toorjuustud on soolased ja vahukoor on pisut midagi muud, kui see vahukoor, millega Eestis harjunud olen. Seega pabistasin eile, et ehk tuleb kook liiga soolane, mistõttu uhasin sinna korralikult ka peenikest küpsisepuru sisse, et pisutki asja magusamaks teha. Sellest ka see tune värv kreemil. No ja ei saa salata, magus ta tuli. Ja nii maitsev, et võiks näiteks ka portugaallastele maitseda, sest nende endi polulaarsemad koogid on lihtsalt õudus kuubis.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s