Tantsi, kurat!

Ma tahaksin alustuseks küsida kõigilt lapsevanematelt, mis keeles teie lapsed nuuskama hakkasid? Jah, täiesti tõsimeelselt. Meil Elsa näiteks nuuskas alguses ainult portugali keeles. Kuidas me sellest aru saime?

Sügisel tativiiruste saabudes õpetasime talle küll ühte- ja teistmoodi, kuidas nuusata. Aga iga kord lõppesid katsed sellega, et plika luristas tatti kurku ja hakkas lõpuks kõige selle tagajärjel oksendama.

Olime siis ükskord tuttavatel külas ning ühel hetkel oli näha, et Elsal on vaja nina nuusata. Kuna mina tegelesin samal ajal Noraga, tuli appi pereema Susan, kes palus Elsal portugali keeles nuusata. Ja mida neiu tegi…. nuuskas rätti nagu õige mees kunagi.

Me Davidiga sügasime seepeale kukalt ja nentisime, et ei tulnud selle pealegi, kõiki neid varasemaid tati-okse-draamasti oleks saanud lihtsalt portugali keeles ühte sõna korrates vältida.

Kui issiga parajasti tanstida ei saa, siis kõlbab ka Nora jänes.

Üks, mis meie kolmkeelsele polüglotile veel meeldib, on tantsimine. Eriti “muusika” ja “Let it go” kõlades. Siinkohal tuleb ilmselt pisut seletada, mis need kaks on. “Muusika” on Elsa jaoks Dmitri Šostakovitši “Teine valss”. Aga nagu David ütles, siis tema maailmapilt muusika suhtes avardub ja juba on leitud teine helilooja, kelle looming talle meeldib.

Me ei tea, kes on see ilmselgelt püstirikas autor, aga lugu on pärit multikast “Lumekuninganna” ja laulu pealkirjaks “Let it go”. Iseteadlik kolmene on veendunud, et tegemist on tema lauluga ja üldse on kogu see multikas temast. “Mina olen queen!” teatas ta mulle ükskord jalgu trampides. Teinekord soovis ta laste mänguväljakule näiteks minna Elsa kostüümis. Muidugi otsustas ta seal ühel hetkel jooksu pista ja kujutage siis ette, mida mõtlesid teised lapsevanemad, kui nägid, kuidas üks ema jookseb oma Elsa-kostüümi riietatud plikale järele ja muudkui karjub “Elsa, stop! Elsa!”

Kelle suurim fänn on Elsa? Ikka issi!

Mõni aeg hiljem käratas ta Davidile “Tantsi, kurat!” kui too kohe temaga kepsutama ei hakanud. Me ei mäleta enam, mis loo järgi antud pahandamine aset leidis, aga naerda saime kõik. Kurat on tal üldse viimasel ajal sõnavarra natuke tihemini ära eksinud. Eks ta selle meie käest õppinud on. Päris täpselt ta aru ei saa, mida sõna tähendab, aga niipalju mõikab, et seda kasutades on ta kohe tähelepanu keskpunktis. Ja tähelepanu ta armastab. Kui ta saaks, siis ta vist olekski printsess, kes päevad läbi muusika saatel end keerutaks ja staatusele vastavaid kleite kannaks.

Mihkel Raud

Oot, mis puutub Mihkel Raud meie asjadesse? Nimelt üllatasime täna Patrickuga üksteist. Mina ei teadnud, et Patrick oskab väga hästi Mihkel Rauda matkida ja tal polnud aimugi, et Mihkel Raud oskab laulda ja tegi kunagi üht mu lemmikbändi.

“Teeb seda rikaste välismaal elanud eestlaste häält, kes on poliitikasse läinud!” teatas ta üsna teadlikult ja jätkas täpselt tema matkimist. Kõik oli paigas, alustades nasaalsest toonist, mis Rauda tihti saadab. lõpetades Rauale omase aktsendiga.

Ausalt, selles hääles kostusid üheks hetkeks kõik pikemalt välismaal elanud/elavad eestlased, kes on kas edukad ärimehed või poliitikas suurt karjääri teinud. Ei teagi, kas ta harjutab seda enda tuleviku tarbeks? Eh, tegelikult on ta lihtsalt väga andekas (ütleb iga ema oma lapse kohta).

No ja mina siis näitasin talle selle peale Youtube’ist Mr Lawrence’i lugusid.

Ma ausalt ei tea, millega nad tegelesid.

Ahjaa, mul üks mure veel. Ma ikka vaatan teiste lastega perede kodusid, nende diivaneid ja mõtlen, kuidas on neil õnnestunud see koht puhta ja tervena hoida. Ma ei kavatse meie õnnetusehunnikut kindlasti enne välja vahetada, kui ka Noral on läbi saanud faas, kus diivanile tuleb ilmtingimata pissida (ok, seda ta enam ei tee), midagi sinna maha ajada, seal peal karata niikaua, kuni see peaaegu pooleks on jne.

Ma ausalt ei tea, kas teiste lapsed ongi päriselt nii korralikud, et ei aja kunagi midagi diivanile või ei hüppa räige ragina saatel seljatoe pealt istumisosale. Meil on neid diivaniretsijaid praegu kaks ja ilmselt varsti lisandub ka kolmas. Lootus on ainult, et kümnene kasvab selleks ajaks diivanimängudest välja. Ühesõnaga, kas teie lapsed siis tõesti ei lagasta diivanit ja mängivad vaikselt oma toas?

Neli koos

Jah, meil on kodus natuke Merevaiku.

One Comment Add yours

  1. Mar says:

    Kusjuures. Just eile õhtul vaatasin eesti superstaarisaate seda viimast osa, kus Mihkel Raud ka lavale läks. Just natuke enne seda lavaleminekut Artjom kommenteeris millegi peale, et Rud ise ei oska raudselt lauldagi. Ma siis, et cmoon, kus sa elanud oled, mingi Narvas või (tglt ei ole), Raud ju laulis vanasti küll. Laulsin siis talle Annabeli veits ette. Et mismõttes ei ole kuulnudki! Ja siis minut hiljem kõlaski saates ka see Annabel 🙂

    Aga diivanid, haahaa, jaa, muidugi ,mängivad lapsed ilusti oma toas. NOT! Mul on diivanil pestavad katted, nii et iga kord, kui keegi sinna midagi kallab/pissib/oksendab jne, panen pessu lihtsalt. Mingid šoksiplekid jt väiksemad muidugi vahel istuvad paar kuud diivanil, kuni lõpuks viitsin ära pesta. Õnneks nüüd selles vanuses läbustavad vähem juba. Kassid on rohkem retsinud. Aga kiidan südamest ikea ektorp diivaneid, kõik need aastad ja kolimised, ja ikka terve ja puhas! 😀

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s